Erinevus ASTM A513 ja A500 vahel
Igas standardis kasutatav terase koostis on üks suurimaid erinevusi ASTM A513 ja A500 vahel. ASTM A513 on valmistatud 1008-1015 terasest, mis koosneb peamiselt rauast, milles on väike osa süsinikku. See muudab selle ideaalseks rakenduste jaoks, kus on olulised väikesed mõõtmete tolerantsid ja sile pinnaviimistlus. Seevastu A500 on valmistatud kõrgema klassi terasest, mida tuntakse kui A1085. A1085 süsinikusisaldus on suurem kui A513 ja sisaldab selliseid elemente nagu räni ja mangaan. See tähendab, et see on tugevam, vastupidavam, vähem tempermalmist ja raskemini painutatav.
Tootmisprotsess
Teine oluline erinevus nende kahe standardi vahel on nende valmistamiseks kasutatav tootmisprotsess. ASTM A513 torude valmistamiseks rullitakse metallriba läbi mitme rulliku, kuni see saavutab soovitud kuju. Seda nimetatakse elektritakistuskeevituseks (ERW). A500 seevastu on valmistatud täiustatud meetoditega, nagu õmblusteta või spiraalkeevitus. Tulemuseks on toode, mis talub suuremat stressi ja survet.
Füüsikalised omadused
Füüsikaliste omaduste poolest on A500 kahest standardist tugevam. Selle minimaalne voolavuspiir on 50,000 psi, võrreldes A513 minimaalse voolavuspiiriga 30,000 psi. A500-l on ka suurem tõmbetugevus, mis tähendab, et see talub enne purunemist suuremat survet. See muudab selle ideaalseks rakendustes, kus kandevõime on hädavajalik.
